Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. ära kuluma tegusõna 〈ära kuluma , ära kuluda , kulub ära 〉 1. vaja olema; kasuks tulema ■ kellele Mulle kuluks puhkus ära. 2. selliseks muutuma, et ei saa enam kasutada Mu püksid on täiesti ära kulunud. ära põlema tegusõna 〈ära põlema , ära põleda , põleb ära 〉 täielikult, lõpuni põlema Kaminas on puud juba ära põlenud. ära tegema tegusõna 〈ära tegema , ära teha , t`eeb ära 〉 lõpuni või valmis tegema, sooritama Ta teeb oma töö alati õigel ajal ära. Tegin kõik eksamid ära. ära tulema tegusõna 〈ära tulema , ära t`ulla , tuleb ära 〉 1. kusagilt (lõplikult) lahkuma Ta otsustas töölt ära tulla ja välismaale õppima minna. 2. millegi küljest lahti tulema Mantlil tuli nööp eest ära. Mul tuli hammas ära. ära tundma tegusõna 〈ära t`undma , ära t`unda , tunneb ära 〉 kui sa tunned kedagi või midagi ära, siis sa saad aru, kes või mis see on Tundsin ta hääle järgi ära. Linn on nii muutunud, et seda on raske ära tunda. ära ütlema tegusõna 〈ära `ütlema , ära `öelda , `ütleb ära 〉 millestki või midagi tegemast keelduma ■ kellele Tahtsin pangast laenu võtta, aga mulle öeldi ära. ■ millest Ütlesin intervjuust ära. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |